Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Kakluseliigid
Loodusloomuuseumis saab näha 400 kakluseliiki. -
Anekdoot: 12 aastat… mille eest?
Ema ja isa veavad 1. septembril Jukut kooli poole.Juku paneb kõigest jõust vastu ja karjub:"12 aastat!... -
Anekdoot: Lapsesuu: Mustvalge vanaisa
Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena.
